Leida

Uue disainiajakirja Leida ilmumine satub kokku erinevate muutustega nii looduslikes kui ka inimtekkelistes keskkondades, tähistades soovi mõtestada neid protsesse läbi disainerite ja disainiuurijate teadmiste, kogemuste ja praktikate. Ajakirja loomisega astume Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna jaoks uude ajajärku, kus näeme vajadust reflekteerida senisest rohkem disainipraktika, -kirjutuse ja -hariduse üle. See eeldab ka seoste otsimist ja edasiarendamist teiste disainiga haakuvate valdkondadega. Leida ilmumisse on oma panuse andnud väga paljud pühendunud ja heatahtlikud inimesed, kes kõik on näinud vajadust Eesti disainialaste diskussioonide hoogustamiseks ja nende sidumiseks disaini rahvusvahelises kogukonnas esinevate teemade ja suundumustega.

Leida esimese numbri artiklites vaadeldakse inimese elu võimalikuks muutvat, kuid seejuures inimest ennast kujundavat tehnoloogiat, kusjuures disaineril on selle kujundamises keskne roll kanda. Kuna tehnoloogiast sõltub ka disainipraktika ise – see, kuidas disainerid disainida saavad –, siis on tehnoloogia arengul paratamatult distsipliini kujundav mõju. Kui me räägime disainist ja selle rakendamise võimalikest headest või halbadest tagajärgedest, tuleb meil paratamatult rääkida tehnoloogiast. Sellest lähtuvalt sai tehnokriitikast Leida esimese numbri keskne teema.

Disaini- ja tehnoloogiauurija Ariel Guersenzvaig tutvustab tehnoloogia mõiste filosoofilist ajalugu ning avab selle mõju meie igapäevasele tähendus- ja identiteediloomele. Guersenzvaig tõstatab vajaduse arutleda disainerite eetiliste valikute üle meid ümbritsevate keskkondade kujundamisel. Filosoof Oliver Laasi essee annab mitmekülgse ülevaate liitreaalsuse ajaloost ja selle kujunemisest, esitades valiku selle erinevatest ilmnemisviisidest. Laas näitab, kuidas reaalse ja virtuaalse vaheline piir muutub järjest õhemaks. Disainer ja uurija Marjanne van Helvert tutvustab hiljuti eesti keeles ilmunud raamatu „Vastutustundlik ese“ koostamise konteksti ja eesmärke. Lähtuvalt disaini mõjude paremast mõistmisest toob Helvert välja vajaduse mõtestada senine disainikaanon ümber.

Leida väärtustab praktikapõhist uurimistööd, millele lähenetakse tehnokriitika numbris vastavalt erinevatele disaini-, kunsti-, õpetamis- ja näituse tegemise viisidele. Disainerid ja uurijad Kristi Kuusk, Nesli Hazal Oktay ja Arife Dila Demir avavad oma kehalistele interaktsioonidele keskenduvate uurimistööde kaudu sensoorse disaini kasutus- ja tähendusvälja. Kunstnik Britta Benno visuaalessee vaatleb tema loovuurimuslikku praktikat läbi materjalide, teaduse ja maastike, pöörates erilist tähelepanu loomeprotsessile endale. Vestlusring kunstnike Darja Popolitova, Juss Heinsalu ja Sandra Kosorotovaga käsitleb materjalide ja tehnoloogiate kokkupuuteid kunstnike taktiilsust väärtustava praktikaga. Õppejõudude ja uurijate Louna Hakkaraineni ja Kaisa Karvineni disainiharidusele keskenduv artikkel tutvustab Aalto Ülikoolis peetud soo ja tehnoloogia teemalist kursust, analüüsides seejuures nii kursuse sisu, väljakutseid kui ka rakendatud metoodikat. Disainer Maria Muuk kirjutab Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi näituse põhjal Eesti graafilisest disainerist Jüri Kaarmast ja uurib võimaluste kohta kväärkasutada nõukogude Eesti graafilist disaini.

Leida graafiliste disainerite Alexandra Margeticu ja Oliver Longi ajakirjale loodud veebikujundus peegeldab teadlikkust tehnoloogiast ja selle seoseid disainiajalooga. Veebiarendaja Alejandro Bellón Ample’i abil sidusime varasematele disaini- ja arhitektuuriajakirjadele iseloomuliku selguse virtuaalkeskkonna pakutud võimalustega. Zody Burke’i tehtud kaanekujundus esimesele numbrile sulandub orgaaniliselt ajakirja ülejäänud disainiga.

Leida tehnokriitika number näitab, kuidas disainiprotsessis tehtavaid valikuid mõjutavad nii tehnoloogia kui ka materjalid, meetodid ja tehnikad, mis on paratamatult seotud nii disaineri kui ka kõikide teiste kehade, tajude, mõttemustrite ja väärtushinnangutega. Helverti raamatus sõnastatud vajadus mõtestada ümber meie senised disainialased teadmised ja praktikad eeldab ka meie seniste mõttemustrite ja väärtushinnangute korrastamist. Vaid nii saame me liikuda vastutustundlikuma disaini poole. Loodame, et Leidast kujuneb sellel teekonnal meile kõigile vajalik teejuht.