Avaldatud
30.06.2023
Viimase kahekümne aasta jooksul on David K. Ross loonud installatsioone, foto- ja filmiteoseid, mis keskenduvad peamiselt ühiskondlike ja kultuuriliste infrastruktuuride arhitektuursetele ja sotsiaalsetele kompositsioonidele. Ross on hetkel külalisõppejõud Eesti Kunstiakadeemias, kus ta õpetab nii kaasaegse kunsti kui ka arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistriprogrammi tudengeid.
1.
19. sajandi alguses otsustas iseõppinud meteoroloog ja professionaalne keemik Luke Howard botaanik Linné süsteemi taeva peale üle kanda. Ta tahtis pilved liikideks jagada. Howardi viis põhiliiki on aluseks süsteemile, kuhu alla tänaseks koondub ligi sada nime saanud pilveliiki. Erinevalt taimedest või loomadest on aga pilved muutlikud, läbides minutite jooksul mitmeid erinevaid liigitusi. Hunt ehk Canis lupus on alati Canis lupus, samas kui Cumulus humilis võib üle minna Cumulus mediocris’eks, mis muutub omakorda Cumulus congestus’eks, enne kui sootuks olematusse hajub. Howard ei jätnud seda möödapääsmatut probleemi tähelepanuta, tunnistades pilvede muutlikkust oma traktaadi „On the Modification of Clouds” („Pilvede muutumisest“) pealkirjas. Linné süsteem, mis on juba iseenesest ratsionalistliku mõtte konstruktsioon, rakendati pilvetuvastuse meetodi teenistusse, mis hoolimata teatud usaldusväärsusest on siiski väljamõeldis. Samas arvestades, kui paljude ebatõdede kandjad ja õhutajad pilved on, tundubki see asjakohane.
2.
Pilved meeldivad kõigile, nad tõstavad tuju. Nad panevad ka pilku tõstma. Tegelikult tõstavad nad tuju, sest panevad pilku tõstma. Kognitiivteadlaste sõnul on inimesed asetanud jumalad kõrgele sinisesse taevasse, sest üles vaatamisega kaasneb ajus dopamiini sööst. Kuid pilved teevad enamatki kui panevad pilku tõstma, nad annavad hoogu ka kujutlusvõimele.
Väiksel kujul leiab see aset näiteks siis, kui sa mõnel suvepäeval selili künkal pikutad, üles vaatad ja ütled:
„Vaata, see on nagu kaamel!“
„See on Werner Herzog!“
„Konserviavaja!“
„Tāj Mahal!”
Muutuvate pilvekujundite tõlgendamine ja ümbertõlgendamine on üks põhilisi vaba kujutluse harjutusi, mis meile kui Maa elanikele antud on. Ühtlasi aitab see meeles pidada, et enamik mõtteid, mis meil maailma kohta tekivad, on fragmentaarsed, kaduvad, end tühistavad ja peagi unustusse vajuvad.
— Anne Carson, loeng taevasse kirjutamise ajaloost
3.
Tavaliselt mõeldakse pilvedest kui muutlikest, füüsilise vormi või tagajärgedeta, kujutlusvõime ja efemeersuse valda kuuluvatest ilmingutest. Kuid see on samuti väljamõeldis. Tegelikult on pilved päris ainelised. Kujutage ette pilve, nagu Anne Carson palub meil seda silme ette manada: ümar, ainulaadne, heatahtlik, kaamelisarnane. See pilv (ilmselt Cumulus mediocris), mis kenal suvepäeval tüünelt teie pea kohal hõljub, kaalub umbes pool miljonit kilogrammi. Kui see üksik pilv ühineks teiste lähedalasuvate pilvedega, koguks lisaniiskust ja -energiat ning muutuks väga suureks, võiksite te üles vaadates näha Cumulonimbus incus’t. Sellele võib järgneda suvine vihmavaling koos võimsa tuule ja välgunooltega, mis toodavad 300 miljonit volti elektrit.
4.
Üks versioon pilvest asub päris maadligi Greenergy Data Centeris (GDC) Tallinnast 15 kilomeetri kaugusel Harkus. GDC asub vaikse külatee ääres endisel põllul. Hoone ise on aga kaugel pastoraalsusest või toretsevusest. Selle küljel asub Eesti üks suuremaid elektrialajaamu, asutus on ümbritsetud kolme meetri kõrguse piirdetaraga ning seda jälgivad 24 tundi ööpäevas tehisintellektiga juhitavad valvekaamerad ja soojusandurid. GDC on loodud pakkuma piiramatut andmevoogu nii müüri sees kui sellest väljaspool. Kuigi andmetel on vaba voli tulla ja minna, ei tasu teil üritada asutust külastada ilma eelneva kokkuleppeta ja kohustuslikku külastuseelset isikutuvastusprotseduuri läbimata.
GDC kuulub Kolme Mere Algatuse Investeerimisfondile, mille omanikeks ja juhtideks on grupp endise Nõukogude bloki riike, kes ühendasid jõud, et rajada (lisaks teistele taristuprojektidele) oma andmesalvestuskeskus ning pakkuda oma partneritele ja klientidele turvalisi ja keskkonnasõbralikke andmesalvestus- ja edastusteenuseid. Mitte keegi GDC-st ei tohi jagada ega jagagi teiega infot selle kohta, kelle andmeid seal hoitakse.
Keskus tarbib igapäevaselt elektrienergiat koguses, mis on võrreldav mõne Eesti väikelinna, näiteks Viljandi elektrikuluga. Nagu kõik andmekeskused, peab see toimimiseks looma oma kliima, kasutades keerulisi vedelikjahutussüsteeme, mille eesmärgiks on juhtida potentsiaalselt kahjulik kuumus eemale nii kõvaketastest kui serveritest, viia see serveriruumidest välja ja hajutada katusel asuvate jahutusseadmete kaudu. Suur elektrivajadus ongi põhjuseks, miks GDC on ühendatud otse alajaamaga ja selle kaudu ka Eesti elektrivõrguga. Kuid nagu me teame, ei ole elektrivõrk kartesiaanlikus mõttes tegelikult võrk. Nagu ka pilv pole pilv meteoroloogilises mõttes.
5.
Küsimustik: kujutage ette kahte hiiglaslikku gaasipilve. Üks neist koosneb aasta jooksul maailma andmekeskuste poolt tekitatud CO₂-st. Teine pilv on moodustunud sama perioodi jooksul kogu maailma kommertslennuliikluse tagajärjel tekkinud CO₂-st. Kumb pilv on suurem?
Nagu Uko Urb mulle ühel hiljutisel ringkäigul GDC-s ütles: „Põhimõtteliselt muudame me siin elektrit soojuseks.“ Kui vaadata ükskõik millise e-kirja, sõnumi või sotsiaalmeedia postituse pinna alla, siis leiab sealt bitid ja baidid, ühed ja nullid. Ja kui veel sügavamale minna ning ka binaarsete indikaatorite taha vaadata, siis leiab sealt mikrovatid. Andmete liikumiseks on vaja elektrit. Ja andmete liikumises hoidmine tekitab kuumust. Kuumus aga on tundlikele elektroonikaseadmetele ohtlik. Seadmete jahedana hoidmine tohutute kliimasüsteemide abil nõuab jällegi energiat. See on nagu üks suur ja kuum nõiaring.
Mõned andmekeskused suunavad oma liigse soojuse ehk eksergia lähedalasuvatesse kortermajadesse või isegi basseinidesse. See tundub mõistlik, kuid ainult teatud piirini. Kõvakettad ja serverid on mõeldud talletama ja edasi kandma andmeid, mitte soojust. Kas käsi on võimalik sülearvutil soojendada? Jah, kuid selleks on ka paremaid viise, näiteks panna käed millelegi, mis on ka päriselt loodud selleks, et elektrienergiat soojuseks muundada. Nagu radiaator.
Vastus: Mõlemad CO₂ pilved on umbes sama suured. Või teisiti öeldes: üks Google’i otsing kulutab umbes sama palju elektrit kui muna praadimine, ometi ei palu keegi meil planeedi päästmise nimel vaadata, mis vahe on alligaatoril ja krokodillil hoopis kõvakaanelisest entsüklopeediast.
6.
Kui kellelgi peaks kolmkümmend minutit aega üle olema ja tahtmine veidi jalgu sirutada, siis on võimalik Greenergy andmekeskusest jalutada Harku ilmajaama. Riigi Ilmateenistuse hallatav 18. sajandist pärit asutus asub GDC-st vaid kolme kilomeetri kaugusel. Ometi tundub see pärinevat justkui teisest maailmast. Üks kohtadest toimib metafoorina pilvedele, teine kogub neid. See, et hooned asuvad teineteise lähedal maapiirkonnas, polegi üleni juhuslik. Mõlemad vajavad probleemideta funktsioneerimiseks segajateta ja eraldatud ümbrust. Rannikulinna Tallinna muidu küllaltki tasasel maastikul kõrguvad hooned merepinnast 40 meetri kõrgusel asuval platool. Tegu pole just Alpidega, kuid sellest kõrgusest piisab, et takistuseta tuuli püüda. GDC kasutab tuult oma katusel asuvate jahutusseadmete toetamiseks; ilmajaam kogub lisaks sademetele, õhurõhule ja muidugi pilvedele andmeid ka tuulte kohta. Kui keegi peaks ronima pöörleva radariga torni otsa, mida jaam ilma „vaatamiseks“ kasutab, oleks Greenergy andmekeskus kergesti märgatav. Harku ilmajaama hoone ennetas GDC saabumist umbes 30 aastaga. Oli see ettekuulutus?
7.
Harku ilmajaam on ka omamoodi muuseum. Tänapäeval kogub keskus peaaegu kõik andmed automatiseeritud seadmete ja kaugandurite abil. Sarnaselt GDC-le on ilmajaama ülesandeks andmete kogumine ja levitamine. Võimas laser tõuseb otse taevasse, mõõtes täpselt kuni kolme erineva pilve kõrguse ja tiheduse. Automaatne süsteem valib, täidab gaasiga ja saadab igal öösel kell 2.30 välja ühe õhupalli, mis on varustatud raadiosondiga. Hoolimata sellest hoitakse alles ka üllatavalt suurt hulka analoogseadmeid. „Kui elekter peaks ära minema, on meil ilmaandmete kogumiseks vaja alternatiivset lahendust,“ rääkis Keskkonnaagentuuri ilmavaatluse osakonna juhataja ja giid Miina Krabbi.
Keskuses on ka kaks muuseumituba seadmetega, mis on liiga vanad, et neid elektrikatkestuse korral kasutusele võtta. Sealsed kapid on täis tööriistu ja seadmeid, millel oli kunagi otstarve, kuid millel on endiselt sisu. Neid iseloomustab 19. sajandi analoogkaamerate või põllutööriistade lihtne elegants. Neile peale vaadates pole raske aimata nende funktsiooni. Metafoorid on ülearused.
8.
Ilmajaam on meeskonnaga – õigemini on tegu küll naiskonnaga – varustatud 24 tundi ööpäevas. Kõik jaama töötajad on naised ja hoone peakoridori seinu katvaid arhiivifotosid silmitsedes võib järeldada, et see on olnud günopositiivne ruum juba väga pikka aega. Fotodel võib näha naisi kasutamas viimase viiekümne aasta jooksul neidsamu tööriistu, mis on väljas kõrvalasuvates näituseruumides. Aastakümnete jooksul on need naised kogunud andmeid iga päev ja iga öö, mil keskus on tegutsenud. Tuulekiirus, sademed, õhurõhk, temperatuur, pilvisus. Korrata.
Ilmajaama ühes kaugemas nurgas asub tuba riidekapi, väikese laua, voodi ja äratuskellaga. Hoolimata edusammudest automatiseerimise vallas peab valves olev naine iga kolme tunni tagant nii päeval kui öösel minema välja, vaatama üles ja vaatlema pea kohal olevaid pilvi. Veel ei eksisteeri ühtegi automatiseeritud süsteemi, mis suudaks üles vaadates öelda: „See on Stratus nebulosus opacus.“
9.
Küsimus: Kas ultraviolettkiirgus on tugevam päikselistel või pilves päevadel?
Nüüd käib kõik läbi filtrite. Algoritmid sõeluvad soovid välja. Soovitatud esitusloendid, soovituslikud lugemised, „inimesed, kes ostsid” ja reklaamid asjadele, mida sa just otsisid: see kõik on nüüd tavapärane. Vahe iha ja vajaduse vahel on muutunud üha hägusamaks. Me ei peaks olema üllatunud, et pilvi peetakse püüdluste ja peataoleku sünonüümiks.
Vastus: Pilves. Pilved võimendavad ultraviolettkiirgust, see põrkub nende sees edasi-tagasi, kiirgub siis välja, jõuab maapinnale, põrkub sealt tagasi üles, saab veel võimendust juurde ja paiskub siis veel tugevamana maale.
10.
Küsimustik: mis sind kõige paremini kirjeldab?
a) Mul on pea pilvedes.
b) Mul on pea pilves.
c) Kõik ülaltoodu.
