Mis jääb alles ühest disaininäitusest – või üldse mistahes näitusest? Võib-olla vaid mälestus. Kuid selle kogemuse jagamiseks vajame materjale – näiteks fotosid. Ehk ilmus ajalehes arvustus või intervjuu, mis on mõnes institutsioonis arhiveeritud koos voldiku, ruumiplaani või näitusekataloogi ja postriga. Disaininäitused võivad olla oma iseloomult väga erinevad ja toimuda mitmesugustes ruumides.
Siinne kavand on subjektiivne katse alustada kataloogimist disaini kuraatorluse tööst, mis on kujundanud Tallinna disainimaastikku, vaadates selle juuri, suunamuutusi ja viimaseid arenguid.
Selle koostamine tugineb mõneti juurdepääsul teatud arhiividele ning on hetkel pigem muuseumide näitustele keskenduv antoloogia, kus materjal on sageli natuke hoolikamalt arhiveeritud ja lihtsamini kättesaadav. Loetelu ei ole ammendav, kuid hõlmab näitusi institutsioonides, nagu Tallinna Kunstihoone, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Adamson-Ericu muuseum, Kumu kunstimuuseum, EKA Galerii ja HOP galerii.
Antoloogia kavandi eesmärk on juhtida tähelepanu toimunule. See kutsub üles mõtisklema disaini kuraatorluse üle, panustama disaininäituste ja kuraatoripraktika uurimisse ning jätkama selle valdkonna arendamist.
Muuhulgas ootame teie ettepanekuid Tallinnas toimunud disaininäituste kohta erinevates kontekstides näitusekorraldajatelt, uurijatelt, kuraatoritelt, disaineritelt, disainitudengitelt, aga ka tähelepanelikult publikult. Palun lisage näituse pealkiri, kuupäevad, meediakajastus (kui on) ja vähemalt üks foto.
Tallinna Kunstihoone
1969
„Liikuvus, transformeeritavus on kaasaja ruumikontseptsiooni peamisi omadusi, näituse staatilisus, bokside suletus, ruumilise elamuse „pildilikkus“ aga pigem isoleerib vaatajat vormi-ruumi vaatemängust. Selline disainerlike ideede näitus peab oma olemuselt olema novaatorlik, ei tohi orienteeruda äraproovitud ja nähtud lahendustele.“ – Leo Gens (link)
Tallinna Kunstihoone
1972
Tallinna Kunstihoone
1977
„Mind haaras see näitus kui eriline tervik, kui vandenõu. Vaatasin seda kui ühtainust suurt eksponaati ja mitte kusagilt ülevalt ja klaasi tagant, vaid vabalt selle eksponaadi sees ringi käies.“ – Karin Hallas (link)
02.04.–25.05.1986, Nõukogude Eesti Tarbekunstimuuseum
03.02.–02.04.1989, Nõukogude Eesti Tarbekunstimuuseum
14.06.–15.05.2000, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
08.10.– 13.11.2005, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (link)
27.06.–02.09.2007, Eesti Arhitektuurimuuseum
30.04.–07.08.2011, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (link)
20.04.–17.06.2012, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (link)
21.04.–17.06.2012, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (link)
10.01.–10.02.2013, Eesti Arhitektuurimuuseum
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (link)
20.02.–15.05.2016, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (link)
04.06.–25.09.2016, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (link)
01.07.–13.08.2017, Tallinna Kunstihoone (link)
18.11.2017–11.02.2018, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (link)
17.01.–06.05.2018, Kumu kunstimuuseum (link)
23.02.–27.05.2018, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (link)
30.08.–30.09.2018, Eesti Arhitektuurimuuseum
15.03.–04.08.2019, Kumu kunstimuuseum (link)
18.05–01.09.2019, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (link)
29.11.–17.12.2019, HOP galerii (link)
20.11.2020–04.04.2021, Eesti Arhitektuurimuuseum
„„Sissejuhatus Eesti disaini“ joonistab hästi välja disaini allumatu natuuri.“ – Urmas Lüüs (link)
Alates 10.12.2020, Eesti Tabrbekunsti- ja Disainimuuseum (link)
07.05.–03.10.2021, Kumu kunstimuuseum (link)
05.06.–01.08.2021, Kunstihoone galerii (link)
23.10.2021–23.01.2022, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (link)
08.04.–25.09.2022, Adamson-Ericu muuseum (link)
15.–29.09.2022, EKA Galerii (link)
17.09.2022–08.01.2023, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (link)
„Teise ruumi lõpus on väiksemas mahus esitatud ka unikaalteoseid, mida osa kunstnikke tehasetöö kõrvalt aktiivselt kavandas ning võimaluse korral kunsti- ja tarbekunstinäitustel esitles. Ekspositsioonidel osalemine aitas jala Eesti Kunstnike Liidu ukse vahele saada.“ – Birgit Tohter (link)
05.05.–01.10.2023, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (link)
„Näiteks leiame siit eksperimentaalset disaini, mis proovib seda, milleks kapitalism justkui kogu aeg valmis on olnud – personaalset lähenemist, lahendusi parema une jaoks „just teile“.“ – Tõnis Kahu (link)
27.10.2023–07.04.2024, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (link)
08.11.–30.11.2023, EKA Galerii (link)
06.04.–09.06.2024, Tallinna Kunstihoone (link)
13.09.–01.12.2024, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (link)
08.11.2024–30.03.2025, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (link)
Paula Buškevica on graafiline disainer, kes loob visuaalseid identiteete, kujundab trükiseid ning tegeleb ka veebi- ja näitusedisainiga. Tal on magistrikraad Eesti Kunstiakadeemiast graafilise disaini erialalt, ning käesoleval hetkel elab ja töötab ta Berliinis. Tema isiklik looming hõlmab nii kirjutamist, salvestamist kui ka erinevate materjalide miksimist, mille aluseks on enamasti teiste tööde jääkide juhuslikud kombinatsioonid. Praegu mõtleb ta sellistele sõnadele nagu kaaperdus, pingestus, skulptuuriaed, vahepeatus, kukkumine ja tegusõnad üldiselt.
Sandra Nuut on kuraator, kes töötab Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis. Tema fookuses on kaasaegne disain ja disainiajalugu. Nuut õpetab, kirjutab ja tegeleb kuraatoriprojektidega, nagu „FOKUS: Ageing“ (2025) Viini disaininädalal, „Garbage Kids. Varjud ja asjad“ (2025), „Martin Pedanik. Mees lava taga“ (2025) ja „Uneversum. Rütmid ja ruumid“ (2023) Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis. Eelnevalt on ta töötanud Eesti Kunstiakadeemias (2017–2022) ning New Yorgi galeriis Chamber (2014–2017).